Animafilmid
1963 – eriauhind I rahvusvahelisel kosmonautika- ja astronautikafilmide festivalil Deauville’is (Prantsusmaa): “Ott kosmoses” (rezhissöör Elbert Tuganov).
1964 – I auhind 1. NSVL filmifestivalil Leningradis: “Ott kosmoses” (rezhissöör Elbert Tuganov) – ex aequo filmiga “Ühe kuriteo lugu”.
1965 – rändauhind “Zubr” parimale populaarteaduslikule filmile Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil Tallinnas: “Operaator Kõps seeneriigis” (rezhissöör Heino Pars).
1966 – II auhind 2. NSVL filmifestivalil Kiievis: “Talent” (rezhissöör Elbert Tuganov) – ex aequo filmiga “Šaibu! Šaibu!”.
1968 – diplom parima populaarteadusliku filmi rezhii eest Elbert Tuganovile 3. NSVL filmifestivalil Leningradis: “Zhanri sünd”.
1969 - parim nukufilm Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil Minskis: “Ahvipoeg Fips” ja “Hammasratas”(mõlema rezhissöör Elbert Tuganov).
1969 – parim populaarteaduslik film Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil Minskis: “Operaator Kõps kiviriigis” (rezhissöör Heino Pars).
1970 – II auhind 4. NSVL filmifestivalil Minskis: “Eesel, heeringas ja nõialuud” (rezhissöör Elbert Tuganov) – ex aequo filmiga “Oh mood, mood!”.
1973 - I auhind 6. NSVL filmifestivalil Alma-Atas: “Nael” (rezhissöör Heino Pars, operataor Arvo Nuut) – ex aequo filmiga “Nu, pogodi!”.
1974 – auhind uudse võttetehnika eest animafilmis 12. Rahvusvahelise Filmitehnika Ühingu (UNIATEC) kongressi filmikonkursil Salernos (Itaalia): “Nael” (rezhissöör Heino Pars).
1974 – eriauhind otsingute eest 2. animafilmide festivalil Zagrebis: “Lend” (rezhissöör Rein Raamat).
1974 – Pronksmedal (III koht) 5. NSVL spordifilmide festivalil Tallinnas: “Putukate suvemängud” (rezhissöör Heino Pars, operaator Ants Looman).
1976 – parim animafilmi muusika ja helikujundus 9. NSVL filmifestivalil Frunzes: “Laulud kevadele” (rezhissöör Heino Pars, helilooja Veljo Tormis, helioperaator Ülo Saar).
1977 – I auhind 10. NSVL filmifestivalil Riias: “Kütt” (rezhissöör Rein Raamat) – ex aequo filmiga “Umurkumur”.
1977 – audiplom parimale animafilmile Oberhauseni rahvusvahelisel filmifestivalil :”Kütt” (rezhissöör Rein Raamat).
1978 – III auhind NSVL 11. filmifestivalil Jerevanis: “Pühapäev” (rezhissöör Avo Paistik) – ex aequo filmiga “Kuresuled”.
1981 – I auhind parimale lastefilmile 2. Varna animafilmide rahvusvahelisel filmifestivalil (Bulgaaria): “…ja teeb trikke” (rezhissöör Priit Pärn).
1981 – I auhind NSVL 14. filmifestivalil Vilniuses: “Suur Tõll” (rezhissöör Rein Raamat) - ex aequo filmiga “Lahutatud”.
1981 – I auhind (kategoorias 10-15 minutit) 2. Varna animafilmide rahvusvahelisel festivalil: “Suur Tõll” (rezhissöör Rein Raamat).
1982 – II auhind Ottawa animafilmide rahvusvahelisel filmifestivalil: “Suur Tõll” (rezhissöör Rein Raamat).
1982 – II auhind 15. NSVL filmifestivalil Tallinnas: “Harjutusi iseseisvaks eluks” (rezhissöör Priit Pärn) – esimest preemiat välja ei antud. II auhinna sai ex aequo ka stuudio “Sojuzmultfilm” viiefilmilise võistlusprogrammi eest
1983 – I auhind 4. Madridi ulmefilmide festivalil: “Klaabu kosmoses” (rezhissöör Avo Paistik).
1984 – I auhind NSVL 17. filmifestivalil Kiievis: “Põrgu” (rezhissöör Rein Raamat) - ex aequo filmiga “Lõvi ja härg”.
1984 - Londoni filmifestivalil arvati “Põrgu” (rezhissöör Rein Raamat) aasta väljapaistvamate animafilmide sekka.
1985 - eriauhind Annecy rahvusvahelisel animafilmifestivalil (ex aequo filmiga “Paradiis”): “Põrgu” (rezhissöör Rein Raamat).
1985 – FIPRESCI auhind rahvusvahelisel Annecy rahvusvahelisel animafilmifestivalil: “Põrgu” (rezhissöör Rein Raamat).
1985 – auhind parima debüüdi eest 18. NSVL filmifestivalil Minskis: “Imeline nääriöö” (rezhissöörid Hardi Volmer ja Riho Unt).
1985 – Grand Prix 4. Varna animafilmide rahvusvahelisel filmifestivalil: “Aeg maha” (rezhissöör Priit Pärn).
1985 – parim animafilm 27. Bilbao rahvusvahelisel lühifilmide festivalil: “Aeg maha” (rezhissöör Priit Pärn).
1985 – parim noorsoofilm 9. Espinho rahvusvahelisel animafilmifestivalil: “Aeg maha” (rezhissöör Priit Pärn).
1985 – Londoni filmifestivalil arvati film “Aeg maha” (rezhissöör Priit Pärn) aasta väljapaistvamate filmide sekka.
1985 – peaauhind 31. Oberhauseni rahvusvahelisel lühifilmide festivalil (ex aequo filmiga “Gravitatsioon”: “Härg” (rezhissöör Valter Uusberg).
1986 – I peaauhind 3. Stuttgardi rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Hüpe” (rezhissöör Avo Paistik).
1986 – II auhind 19. NSVL filmifestivalil Almatõs: “Hüpe” (rezhissöör Avo Paistik).
1987 – Kinoliitude Rahvusvahelise Konföderatsiooni aastaauhinna “Nika” üks kolmest nominendist animafilmi kategoorias: “Kaelkirjak” (rezhissöör Rao Heidmets).
1988 – Grand Prix 18. Tampere lühifilmide rahvusvahelisel festivalil: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1988 – Grand Prix ja parim film C kategoorias 8. Zagrebi rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1988 – Grand Prix 12. Espinho rahvusvahelisel anaimafilmifestivalil: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1988 - esimene koht (C kategoorias) 1. Shanghai rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1988 – parim animafilm Melbourne’i rahvusvahelisel filmifestivalil: ”Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1988 – parim animafilm (koos filmiga “Sõda”) 21. NSVL filmifestivalil Bakuus: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1988 – parim animafilm (koos filmiga “Eine murul”) 21. NSVL filmifestivalil Bakuus: “Sõda” (rezhissöörid Riho Unt ja Hardi Volmer).
1988 – II koht (C kategoorias) 1. Shanghai rahvusvahelisel animafilmifestivalil: “Sõda” (rezhissöörid Riho Unt ja Hardi Volmer).
1989 – III auhind 8. Odense rahvusvahelisel filmifestivalil Taanis: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1989 – “Nika” – Kinoliitude Rahvusvahelise Konföderatsiooni (NSVL Kinoliidu järeltulija) aastaauhind parimale animafilmile N Liidus: “Eine murul” (rezhissöör Priit Pärn).
1989 – Grand Prix 13. Espinho (Portugal) rahvusvahelisel animafilmide festivalil Portugalis: “Papa Carlo teater” (rezhissöör Rao Heidmets).
1989 – Grand Prix 1. NSVL animafilmide festivalil “Krok” Kiievis: “Kultuurimaja” (rezhissöör Riho Unt).
1989 – Kinoliitude Rahvusvahelise Konföderatsiooni aastaauhinna “Nika” üks kolmest nominendist: “Noblesse oblige” (rezhissöör Rao Heidmets).
1990 – eksperimentaalfilmi auhind 14. Espinho (Portugal) rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Labürint” (rezhissöör Mati Kütt).
1992 – osalemine 4. Hirošima rahvusvahelisel animafilmide festivalil eriprogrammis Best of the World: “Noblesse oblige” (rezhissöör Rao Heidmets).
1992 – auhind “Certificat of Merit” Bombay animafilmide festivalil: “3 korda 1”: rezhissöörid Hillar Mets, Heiki Ernits, Aarne Vasar).
1992 – noortezhürii auhind Tampere lühifilmide rahvusvahelisel festivalil: “Ärasõit” (rezhissöör Heiki Ernits).
1992 – parim eksperimentaalfilm Espinho rahvusvahelisel animafilmide festivalil CINANIMA 92: “ Incipit vita nova” (rezhissöör Hardi Volmer).
1994 – zhürii auhind Tampere rahvusvahelisel lühifilmide festivalil: “Kapsapea” (rezhissöör Riho Unt).
1994 – zhürii auhind 1. St. Peterburgi rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Kapsapea” (rezhissöör Riho Unt).
1995 – Grand Prix (Kuldkentaur) 2. St. Peterburgi rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Elutuba” (rezhissöör Rao Heidmets).
1995 – zhürii auhind Odense rahvusvahelisel filmifestivalil Taanis. “Elutuba” (rezhissöör Rao Heidmets).
1995 – zhürii auhind Antalya Euroopa filmide festivalil Türgis: “Elutuba” (rezhissöör Rao Heidmets).
1995 – eripreemia Fantouche’i rahvusvahelisel animafilmide festivalil Šveitsis: “Sünnipäev” (rezhissöör Janno Põldma).
1996 – zhürii eripreemia Oslo rahvusvahelisel animafilmide festivalil: “Plekkmäe Liidi” (rezhissöör Mati Kütt).
Dokumentaal-, aime- ja ametkondlike tellimusfilmid
1966 – I preemia parimale aimefilmile 7. Baltimaade, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil Vilniuses : “Ilu argipäeval” (rezhissöör Aleksandr Mandrõkin).
1966 – pronksmedal NSVL Rahvamajandussaavutuste näitusel: “Kõrge piimatoodangu eest” (rezhissöör Vitali Gorbunov).
1967 – parim dokumentaalfilmi stsenaarium 8. Baltimaade, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil: “Memento” (stsenarist Ülo Tambek).
1967 – parim muusikaline kujundus 8. Baltimaade, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil: “Pikk tänav” (heli Kuldar Sink, rezhissöör Hans Roosipuu).
1968 – parim stsenaarium 9. Baltimaade, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil: “Ma olen valmis, ma lähen”.
1969 – parim dokumentaalpublitsistlik film 10. Baltimaade, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil: “511 paremat fotot Marsist” (rezhissöör-operaator Andres Sööt).
1969 – parim aimefilm 10. Baltimaade, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil: “Kindlus meres” (rezhissöör Reet Kasesalu”).
1970 – III aimefilmi auhind 4. NSVL filmifestivalil Minskis : “Kindlus meres” (rezhissöör Reet Kasesalu). Aimefilmi helilooja auhind Anti Margustele.
1970 - I preemia dokumentaalreportaazhi eest NSVL telefilmide festivalil: “Laululeek” (rezhissöör Semjon Školnikov).
1971 – pronksmedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Teadus ja praktika” (rezhissöör Vitali Gorbunov).
1971 – pronksmedal dokumentaalfilmide festivalil Budapestis: “Ülekanne 56.13” (rezhissöör Hans Roosipuu).
1972 – hõbemedal 8. rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Argentiinas (ajakirjanduse andmetel): “Jääriik” rezhissöör Andres Sööt).
1972 – lühimetraazhiliste aimefilmide I preemia 5. NSVL filmifestivalil Tbilisis: “Okaslinnus” (rezhissöör-operaator Rein Maran).
1972 – pronksmedal NSVL spordifilmide festivalil Odessas: “Otsin luiteid” (rezhissöör Hans Roosipuu).
1973 – hõbekarikas (II koht) Cortina d’Ampezzo rahvusvahelisel spordifilmide festivalil: “Otsin luiteid” (rezhissöör Hans Roosipuu).
1973 - kuldmedal 3. NSVL põllumajandusfilmide festivalil Moskvas: “Meile tuli Hannes” (rezhissöör Vitali Gorbunov).
1973 – parim rezhii ja operaatoritöö NSVL õppefilmide festivalil Tallinnas: “A.H.Tammsaare I” (rezhissöör Peep Puks, operaator Mati Kask).
1973 – parim diktoritekst NSVL õppefilmide festivalil Tallinnas: “Eesti metsloomad”, stsenaristid E. Prikk ja Evald Vaher, rezhissöör Evald Vaher).
1973 – Grand Prix 5. Varna Punase Risti ainelisel rahvusvahelisel filmifestivalil: “Head teod” (rezhissöör Reet Kasesalu).
1975 – parim rezhissööritöö 5. NSVL õppefilmide festivalil Doni-äärses-Rostovis: “Talvest talve” (rezhissöör Ülo Tambek).
1974 – kuldmedal parima reportaazhfilmi eest 5. NSVL spordifilmide festivalil Tallinnas: “Pentathlone moderne” (rezhissöör Peep Puks, operaator Hans Roosipuu).
1974 – hõbemedal operaatoritöö ja pronksmedal rezhissööritöö eest NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Maa rekultiveerimine” (rezhissöör Evald Vaher, operaator Peeter Kaup).
1976 – hõbemedal spordialase õppefilmi eest 6. NSVL spordifilmide festivalil Minskis: “Korvpallikohtuniku metoodika” (rezhissöör Hans Roosipuu).
1976 – pronksmedalid stsenaariumi, rezhissööri- ja operaatoritöö eest NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel. “Meie aeg” (rezhissöör Ülo Tambek).
1976 – parim kinoringvaade 9. NSVL filmifestivalil Frunzes: Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr. 22/23 1975; rezhissöör Veljo Käsper).
1977 – hõbemedal 10. NSVL filmifestivalil Riias: “Ketrajad” (rezhissöör Valeria Anderson) – ex aequo filmiga “Värvid, mida kingib loodus”.
1977 – Grand Prix rahvusvahelisel filmifestivalil “Ökofilm-77” Ostravas (Tšehhoslovakkia): “Tagastatud väärtused” (rezhissöör Rein Maran).
1979 – hõbemedal 22. New Yorgi rahvusvahelisel kino-ja telefilmide festivalil: “Linnutee tuuled” (rezhissöör Lennart Meri).
1979 – kuldmedal parimale õppefilmile 7. NSVL spordifilmide festivalil: “Tennis” (rezhissöör Hans Roosipuu).
1981 – pronksmedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Strateegia ja reservid” (Rezhissöör Veljo Käsper).
1981 – pronksmedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Kasutage lehtpuitu” (rezhissöörid Vladimir Maak ja Vladimir Artjomenko.
1981 – III koht spordiringvaadete konkursil 8. NSVL spordifilmide festivalil Frunzes: Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr. 10/1980; rezhissöör Peep Puks.
1981 – I koht ja reportaazhfilmide kuldmedal 8. NSVL spordifilmide festivalil Frunzes: “Rada vabaks” (rezhissöörid Hans Roosipuu ja Toivo Elme).
1982 – II auhind parima dokumentaalfilmi eest 15. NSVL filmifestivalil Tallinnas: “Narri põldu üks kord…” (rezhissöör Enn Säde) – ex aequo filmiga “Üheksakümne kuues sügis”.
1983 – esimene auhind avalike kinode jaoks tehtud filmide konkursil 8. NSVL põllumajandusfilmide festivalil Alma-Atas: “Künnimehe väsimus” (rezhissöörid Enn Säde ja Jüri Müür).
1983 – hõbemedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Künnimehe väsimus” (rezhissöörid Enn Säde ja Jüri Müür).
1983 – hõbemedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Feromoonid” (rezhissöör Rein Maran).
1983 – III auhind avalike kinode jaoks tehtud populaarteaduslike filmide konkursil: “Feromoonid” (rezhissöör Rein Maran).
1985 – hõbemedal NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusel: “Heinaaeg” (rezhissöör Enn Säde).
1986 – II auhind 5. NSVL arhitektuuri- ja ehitusalaste filmide festivalil: “Lasnamäe” (rezhissöör Mark Soosaar).
1987 – Hõbetuvi 30. Leipzigi rahvusvahelisel lühi- ja dokumentaalfilmide festivalil: “Kihnu mees” (rezhissöör Mark Soosaar).
1987 – FIPRESCI auhind 30. Leipzigi rahvusvahelisel lühi- ja dokumentaalfilmide festivalil: “Kihnu mees” (rezhissöör Mark Soosaar).
1991 – parim dokumentaalfilm Tampere rahvusvahelisel lühifilmide festivalil: “Šurale” (rezhissöörid Renita ja Hannes Lintrop).
1991 – III auhind Krakovi rahvusvahelisel lühifilmide festivalil: “Šurale” (rezhissöörid Renita ja Hannes Lintrop).
1991 – eriauhind Aurillac’i (Prantsusmaa) filmifestivalil: “Šurale” (rezhissöörid Renita ja Hannes Lintrop).
Mängufilmid:
1963 – peaauhind “Suur Merevaik” Balti liiduvabariikide ja Valgevene 5. filmifestivalil Riias: “Jääminek” (rezhissöör K.Kiisk).
1965 – peaauhind “Suur Merevaik Balti liiduvabariikide ja Valgevene 6. filmifestivalil Tallinnas: “Põrgupõhja uus Vanapagan” (rezhissöörid Jüri Müür, Grigori Kromanov).
1975 – naisnäitleja esimene preemia 8. NSVL filmifestivalil Kišinjovis: Elle Kull, “Ukuaru”.
1977 – diplomid kunstnikule ja operaatorile 10. NSVL filmifestivalil Riias: Imbi Lind ja Jüri Sillart, “Aeg elada, aeg armastada” (rezhissöör Veljo Käsper).
1978 – peaauhind 11. NSVL filmifestivalil Jerevanis: “Surma hinda küsi surnutelt” (rezhissöör Kaljo Kiisk) - ex aequo filmidega “Haavatud linnud”, “Naapet” ja “Võõrasema Samanišvili.”
1978 – mängufilmioperaatori preemia 11. NSVL filmifestivalil Jerevanis: Jüri Sillart, “Surma hinda küsi surnutelt” – ex aequo V. Zheleznjakov, “Legend Thyl Ulenspiegelist”, S.Israeljan, “Naapet”.
1978 – naisnäitleja teine preemia 11. NSVL filmifestivalil Jerevanis: Maria Klenskaja, “Surma hinda küsi surnutelt”.
1979 – Grand Prix “Kuldasteroid” 17. rahvusvahelisel fantastikafilmide festivalil Triestes: Navigaator Pirx” (rezhissöör Marek Piestrak).
1980 – Hõbeasteroid 18. rahvusvahelisel fantastikafilmide festivalil Triestes: “”Hukkunud Alpinisti” hotell” (rezhissöör Grigori Kromanov).
1980 – parim debüütlavastaja 13. NSVL filmifestivalil Dušanbes: Olav Neuland, “Tuulte pesa”.
1980 – debüütfilmide esimene preemia Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil: “Tuulte pesa”, rezhissöör Olav Neuland.
1980 – parim mängufilmioperaator 14. NSVL filmifestivalil Vilniuses: Jüri Sillart, “Metskannikesed”.
1982– parim rezhiidebüüt 15. NSVL filmifestivalil Tallinnas: “Ideaalmaastik” (rezhissöör Peeter Simm).
1982 – parim meesnäitleja 15. NSVL filmifestivalil Tallinnas: Arvo Kukumägi, “Ideaalmaastik” - ex aequo S.Tšokmorov, “Mehed ilma naisteta”.
1982 – lastezhürii ja publiku auhind 15. NSVL filmifestivalil Tallinnas: “Nukitsamees” (rezhissöör Helle Murdmaa).
1983 – zhürii eriauhind San Remo 26. rahvusvahelisel autorifilmide festivalil: “Ideaalmaastik” (rezhissöör Peeter Simm).
1986 – peapreemia NSVL 19. filmifestivalil Almatõs: “Naerata ometi” (rezhissöör Leida Laius, kaasrezhissöör Arvo Iho).
1986 – auhind stsenaariumi eest NSVL 19. filmifestivalil Almatõs: Maria Šeptunova, “Naerata ometi”.
1986 – esimene koht NSVL filmiajakirja “Sovetski Ekran” aastakonkursil: “Naerata ometi”.
1987 – parim meesosaline rahvusvahelisel naisrezhissööride filmifestivalil Creteil’s: Hendrik Toompere, “Naerata ometi” (rezhissöör Leida Laius).
1987 – ÜRO lastefondi zhürii auhind 37. Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil: “Naerata ometi”.
1987 – zhürii eriauhind Giffoni lastefilmide festivalil: “Metsluiged” (rezhissöör Helle Murdmaa).
1988 – parima debüüdi auhind Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil: “Vaatleja” (rezhissöör Arvo Iho).
1988 – FIPRESCI auhind Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil: “Vaatleja”.
1988 – FICC auhind Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil: “Vaatleja” .
1989 – zhürii eripreemia San Remo rahvusvahelisel autorifilmide festivalil: Äratus” (rezhissöör Jüri Sillart).
1989 – zhürii eriauhind Lübecki rahvusvahelisel filmifestivalil: “Inimene, keda polnud” (rezhissöör Peeter Simm).
1990 – Nyrki Tapiovaara preemia Espoo filmifestivalil: “Äratus” (rezhissöör Peeter Simm).
1990 – film valitud Edinburghi ja “Arsenali” (Riia) rahvusvahelise filmifestivali põhiprogrammi: “Äratus”.
1990 – Grand Prix 3. Põhjamaade filmifestivalil Rouenis: “Vaatleja” (rezhissöör Arvo Iho)
1990 – valitud Cannes’i filmifestivali programmi Quinzaine des realisateurs: “Inimene, keda polnud” (rezhissöör Peeter Simm).
1991 – parim naisnäitleja San Remo rahvusvahelisel autorifilmide festivalil: Margarita Terehhova, “Ainult hulludele”.
1991 – Kinoliitude Rahvusvahelise Konföderatsiooni auhinna “Nika” nominendid: naispeaosa – Margarita Terehhova ja helirezhissöör – Enn Säde.
1992 – Grand Prix Mannheimi rahvusvahelisel filmifestivalil: “Ainult hulludele ehk halastajaõde” (rezhissöör Arvo Iho).
1992 – FICC auhind Mannheimi rahvusvahelisel filmifestivalil: “Ainult hulludele ehk halastajaõde” (rezhissöör Arvo Iho).
1992 – parim naisnäitleja Põhjamaade filmifestivalil Rouenis: Margarita Terehhova, “Ainult hulludele”.
1992 – Euroopa Filmiakadeemia parimale meeskõrvalosa auhinna nominent: Väino Laes, “Rahu tänav”. Teised kaks nominenti: André Wilms (“La vie de boheme”) ja Ernst Hugo Järegard (“Europa”). Auhinna võitis André Wilms.
1992 – valitud rahvusvahelise filmifestivali “Arsenal” (Riia) programmi: “Noorelt õpitud” (rezhissöör Jüri Sillart).
1993 – valitud Rotterdami filmifestivali programmi: “Noorelt õpitud” (rezhissöör Jüri Sillart).
1995 – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind “Aasta film 1994”: “Tulivesi” (rezhissöör Hardi Volmer”).
1995 – esimene auhind “Merineitsi” Alexandria 11. rahvusvahelisel filmifestivalil: “Tulivesi” (rezhissöör Hardi Volmer).
|
